Innovatsioon Bordeauxí veinipiirkonnas
KUULSA PIIRKONNA AJALOOLINE ALGUS
Bordeauxi veini ajalugu algab aastal 60 eKr, kui iidsed roomlased võtsid Bordeaux’i piirkonna üle. Viinamarjaistandusi rajades ja viinamarju kasvatades hakkasid roomlased seal peagi veini tootma. Bordeaux oli ideaalne koht paljude tegurite poolest. Esiteks olid tingimused väga head – täpsed mullatüübid ja kliima andsid uskumatult maitsvaid viinamarju. Teiseks asub Bordeaux ülejäänud maailmaga kauplemiseks suurepärases asukohas. Suured Garonne ja Gironde jõed lihtsustavad tänu laevaliiklusele veinide saatmist Euroopasse.
Vanade Lääne-Euroopa dokumentide järgi oli Bordeaux oma veinitootmise poolest tuntud juba 1. sajandi alguses. Roomal on tänaseni seos Bordeauxiga, kuna paljude piirkonna viinamarjaistanduste aladel asuvad iidsed Rooma arhitektuuri säilmed, eriti St. Emilionis.
MIS ON BORDOO VEIN?
“Bordeaux Wine” viitab veinile, mis on valmistatud Bordeaux’i piirkonnas, Prantsusmaal. Peamiselt punaseid veine tootvas piirkonnas on enam kui 90 protsenti veinidest valmistatud Merlot ja Cabernet Sauvignon’i viinamarjadest.
Peaaegu kõik Bordoo veinid on segud erinevatest viinamarjadest: Merlot, Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Petit Verdot, Malbec ja Carménère! Selles piirkonnas valmistatud veinid on keskmiselt täidlasemad, maitses on sageli tunda tumedaid puuvilju- ploome, mustsõstraid ja kirsse.
Bordeauxi veinid on ideaalsed säilitamiseks, kuna neil on tavaliselt kõrgem tanniinide sisaldus. See tähendab, et neid on võimalik säilitada aastakümneid.
TÄNAPÄEVA INNOVAATILISED LAHENDUSED
ROBOTID
Pärast edukaid uuringuid Bordeaux’is ja Portugalis, sealhulgas Château Clerc Milonis, võib peagi olla robotitel suurem roll ka neis, prestiižsetes, viinamarjaistandustes.
Château Clerc Milon, kes on Pauillacis sama omanikuga nagu Château Mouton Rothschild, on katsetanud viinamarjaistanduse robotit nimega Ted. Tema kasulikkus seisneb mullaharimises ja umbrohutõrjes. Ted’i loojaks on Prantsuse ettevõte Naïo Technologies, mille tootevalikus on peale Ted’i veel mitmeid põnevaid põllumajandusroboteid.
Robotid võimaldavad teha istanduses tööd, pinnast säästes ja vähendada sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest ja traditsiooniliste põllumajandusmasinate tekitatud kahjust.
Ted on suurepärane lahendus suurte ja ajamahukate tööde jaoks, näiteks teostab masin mehaanilist umbrohutõrjet.
OPTILINE SORTEERIMINE
Juba mitmeid aastaid on veinimõisatel olnud võimalus kasutada optilisi laseriga sorteerimismasinaid. Neid masinaid on võimalik õpetada ära tundma ainult parima suuruse ja küpsusega marju või hallitanud ja tooreid marju. Bordeaux’I piirkonnas on näiteks selliseid masinaid kasutanud: Château Bernateau, Chateau Pavie ja Chateau Grand Corbin Despagne.
DROONID
Ettearvamatud ilmastikutingimused ja kliimamuutuste tagajärjed on pannud viinamarjaistandusi otsima lahendusi aina kasvavatele probleemidele. Droonidest on saamas viinamarjaistanduste jaoks üks lootustandvamaid tehnoloogilisi lahendusi.
Miks kasutada droonide tehnoloogiat, kui on juba satelliidid , helikopterid või traktorid, mille abil saame juba vaatlusi läbi viia?
Droonid on täpsed ja tundlikud. Nad ei kahjusta viinapuid nagu traktorid ja neil on rohkem paindlikkust – neid saab kasutada igal ajal, erinevalt satelliitidest.
Lõppkokkuvõttes aitavad droonid viinamarjaistandusi veelgi paremini hooldada, sest neil on täpsemad teadmised, kruntide kaupa.
Droonid võivad aidata kindlaks määrata kasvatatavate viinamarjade kvaliteeti ja anda hinnangu, kui palju viinamarjasaaki on võimalik saada järgmisel saagikoristusajal.
Droonid aitavad saada selgemat ülevaadet viinamarjaistanduses toimuvast. Näiteks on nad võimelised kindlaks määrama tsoonid, kus elujõulisus on suurem. Droonidele saab ühendada ka temperatuuri ja niiskust mõõtvad andurid, mille abil saab kerge vaevaga monitoorida mulla niiskust. Tänapäeva kõrge resolutsiooniga kaamerate abil on võimalik määrata ka viinamarjade küpsust.
Kuna viinamarjaistanduste seire on töömahukas, võivad droonid viinamarjaistandustel säästa tööjõukulusid.
Lõppkokkuvõttes on droonid osa suuremast suundumusest andmetel põhinevale põllumajandusele ja suurema automatiseerimise suunas.