10 levinuimat veiniviinamarja

CABERNET SAUVIGNON
Kasvab ligi 300 000 hektarilisel maa alal.

Prantsusmaalt pärit viinamari Cabernet Sauvignon on saanud kuulsaks peaasjalikult just kuulsa veinipiirkonna Bordeaux tõttu. Tänasel päeval kasvatatakse Cabernet Sauvignoni üle maailma ning seda viinamarjasorti võib leida isegi Hiinast või Liibanonist.
Maitselt on Cabernet Sauvignoni veinid täidlased ja rohkete tanninidega, millest ei puudu ka happelisus. Tihti on Cabnernet Sauvignon’i viinamarjadest veinidel potentsiaal ajaga paremaks minna.

MERLOT
Kasvab 260 000 hektaril.

Merlot viinamari on samuti kuulsust kogunud just Prantsusmaa Bordeaux piirkonna viinamarjasordina. Kuigi Merlot on tihti jäänud Cabernet Sauvignon’i varju, ei jää ta oma kvaliteetidelt kuidagi viimasele alla! Maitsepaletile on iseloomulik küpsete ploomide ja kirsside nüansirikkus,peened tanniinid ja pehme järelmaitse.
Merlot’ viinamarjad on värvuselt tumedad ning on tõenäoliselt selle järgi ka oma nime saanud (Merle on prantsuse keeles musträstas).

AIRÉN
Kasvab ligikaudu 250 000 hektaril.

Airén’i viinamari – Hispaania au ja uhkus! Vastupidav sort, mis sobitub hästi Hispaania sooja ja kuiva kliimaga. Viinamari on tuntuks saanud tänu Valdepeñas’e ja La Mancha piirkonna veinidele. Maitsenüanssidelt on Airéni veinid värsked ja tsitruselised.

 

TEMPRANILLO
Kasvab ligikaudu 230 000 hektaril.

Tempranillo viinamari on algselt pärit küll Hispaaniast, kuid on väga levinud tänapäeval ka Argentiinas ja Portugalis. Nimi Tempranillo tuleb tõenäoliselt hispaania keelsest sõnast temprano,  mis tähendab “vara”. See viitab asjaolule, et antud viinamarjasort valmib lausa mitu nädalat varem, kui teised Hispaania punased viinamarjasordid. Kuigi Tempranillo viinamarja segatakse tihti teiste viinamarjasortidega on tema loomulikul täidlasel maitsepaletil tunda musta ploomi, vaniljet ja kerget vürtsi.

 

CHARDONNAY
Kasvab ligikaudu 200 000 hektaril.

Chardonnay viinamari on hästi tuntud kogu maailmas. Algselt Prantsusmaal Burgundias aretatud viinamari on tänaseks päevaks levinud üle maailma, nii Uus-Meremaale kui ka USA-sse. Burgundias on olnud traditsiooniks hoida Chardonnay veini ka tammevaadis. Maitseomadustelt varieerub Chardonnay vastavalt sellele, millisele pinnasel on viinamari kasvanud. Näiteks soojemas kliimas leiab Chardonnay maitsest mesisust ja vihjeid troopilistele puuviljadele, külmemas kliimas on tunda saiakoorikut, mineraalsust, happesust. Chardonnay viinamarja kasutatakse ka näiteks Champange ja Cremanti valmistamisel.

 

SYRAH (SHIRAZ)
Kasvab ligikaudu 185 000 hektaril.

Syrah e. Shiraz on viinamari, mis on tuntud kahe nimega. Seda peaasjalikult seetõttu, et Prantslased Syrah ning Austraallased Shiraz. Viinamari on pärit Prantsusmaalt, Rhone’i regioonist.  Austraaliasse jõudis viinamari 19. sajandi alguses. Täidlases maitses tunda tumedaid ja küpseid marju, tihti ka pipart, kohvi ja šokolaadi.

 

GARNACHA (GRENACHE)
Kasvab ligikaudu 180 000 hektaril.

Garnacha e. Grenache on algselt pärit Vahemere äärsetelt aladelt ning saartelt (Sardiinia, Sitsiilia). Praegusel ajal tuntud hästi Hispaania, Portugali ja Austraalia veinidena. Viinamari, mis kannatab sooja ja kuiva kliimat. Maitseomadustelt on Garnacha (Grenache) mõõdukate tanniinidega, rikkaliku marjamaitsega, millest võib leida ka tubaka-, aniisi- ja kaneelinüansse.

SAUVIGNON BLANC
Kasvab ligikaudu 111 000 hektaril.

Sauvignon Blanc on pärit Prantsusmaalt Burgundiast, kuid on tänapäeval hästi tuntud ka tänu Uus-Meremaa veinidele. See roheka tooniga viinamari võib olenevalt piirkonnast ja kliimast anda veinile troopiliselt magusaid maitsenüansse, kui ka rohuseid toone. Tihti iseloomustatakse Sauvignon Blanc’i veine, kui elegantsed ja värsked. Alates 90ndatest tõusis Uus-Meremaal just Sauvignon Blanci veinide müük, nüüdseks tuntud piirkondades nagu Marlborough ja Hawkes Bay.

 

TREBBIANO TOSCANO (UGNI BLANC)
Kasvab ligikaudu 110 000 hektaril.

Ainult paari tuhande hektariga Sauvignon Blanc’ist maha jäädes, on tabeli 9. kohal esimene Itaaliast pärit viinamari – Trebbiano Toscano! Prantsusmaal on see viinamari tuntud nime all Ugni Blanc ning eriti armastatud on see Cognac’i piirkonnas, kus sellest ka konjakit valmistatakse. Kuigi nime poolest on tegu ühe vähem-tuntuima viinamarjaga siin listis, siis kasvatatakse seda mitmes suures riigis: Argentiinas, USA’s, Bulgaarias, Portugalis.

 

PINOT NOIR
Kasvab ligikaudu 100 000 hektaril.

Prantsuse keelset nime Pinot Noir võib tõlkida “Must mänd” viidates männikäbi koonusjale kujule, mida meenutab ka Pinot Noir’i viinamarjakobar. Peamiselt jahedamates veinipiirkondades kasvatatav viinamari on tuntud üle maailma, kuid algne päritolu on taas Prantsusmaalt -täpsemalt Burgundiast –  Cote d’Or’i piirkonnast. Veinide aroomis on tunda floraalsust ning keskmise tugevusega tanniine. Pinot Noir on ühtlasi populaarne ka vahuveinide tootmisel!

 

EI LEIDNUD LOETELUST ISIKLIKKU LEMMIK VIINAMARJA?

Juhul, kui Sinu lemmik viinamari siia listi ära ei mahtunud võid selle leida Avallone e-poest! 

TUTVU AVALLONE VEINIVALIKUGA!