VEINIKLAASI ANATOOMIA

Selleks, et aru saada veiniklaasi rollist maitsete avaldumisel, tuleks kõigepealt peatuda klaasi isepärasel kujul. Esimene asi, mida kindlasti veiniklaasi puhul silmas pidada on selle keskosa laius ehk veiniklaasi kõige laiem osa. See koht markeerib veini kokkupuute punkti õhuga. Mida laiem on klaasi keskmine osa –  seda suurem on pind, millelt aroomid saavad avalduda. Tähelepanu tasuks pöörata ka veiniklaasi avause ning kõige laiema osa vahepealsele alale, sest just sinna koonduvad veini aroomid.

VALGE VEIN

Valged veinid kannavad endas värskeid ja floraalseid noote. Õiges suuruses veiniklaasi eesmärk on hoida valge vein kauem jahedam ning säilitada värskus ja delikaatsed aroominüansid. Valge veini klaas võiks olla keskmises suuruses, mitte ülemäära laia keskosa ning avausega.

On ka erandlikke valgeid veine, mis eeldavad suurema keskosaga klaase näiteks tammevaadis hoitud Chardonnay või valge Rioja. Suurem keskosa annab võimaluse ka kompleksematel veinidel “avaneda”.

PUNANE VEIN

Punaste veinide maailm on suur ja lai, mistõttu naudivad tõelised veinigurmaanid erinevaid punaseid veine ka erinevatest pokaalidest. Aga elu ei pea üldse olema nii keeruline!

Punastes veinides lisanduvad maitsepaletile tanniinid, vürtsid ning sügavamad maitsed, seetõttu tuleks veiniklaasi valikul pidada silmas seda, et klaasis oleks piisavalt ruumi aroomide avaldumiseks. Punase veini klaasid teeb äratuntavaks ümar kuju, lai keskosa ja suurem üldmulje.

VAHUVEIN

Vastavalt üldlevinud arusaamale serveeritakse vahuveni ja šampanjat tavaliselt kitsastest ja piklikest klaasidest. Selleks, et viia vahuveini nautimine järgmisele tasemele, võib serveerida mullijooki ka valge veini klaasidest. Nii avaldub paremini vahuveini rikkalik aroomibukett, mis kitsas pokaalis võib varjatuks jääda.