Champagne väärikas ajalugu ja meetodid

Šampanja ajalugu

Šampanja ajalugu ulatub keskaega

Veini hakati tootma Champagne piirkonnas juba keskajal. Roomlased olid esimesed, kes sinna kanti veiniaiad rajasid ning alustasid maa kultiveerimisega juba 5. sajandil. Keeruliseks osutus aga hea punase veini valmistamine nendel aladel, seega eelistati toota valget veini. Kuigi viinamarjad valmisid täielikul, olid need kõrge happesuse ja madala suhkru sisaldusega.  

Esimene vahuvein loodi juhuse teel. Rõhk, mis pudelisse tekkis, pani pudelid plahvatama ning korgid lendama. Sellel ajal arvati vahuvein pigem õnnetuks juhuseks ning sai isegi hüüdnime “saatana vein”. 1844. aastal leiutas veinimeister Adolphe Jaquesson korke kinnihoidvad traadist konstruktsioonid, mida oleme tänapäeval harjunud nägema vahuveini pudelitel. Esimesed vahuveinid loodi meetodil méthode rurale, ehk siis protsess, mille käigus fermentatsioon jätkus veel ka pudelis. See ei olnud väga jätkusuutlik meetod. 19. sajandil leiutati méthode champenoise, mida kasutatakse tänapäevani ning on ühtlasi üks tuntumaid vahuveini valmistamise meetodeid.

Reeglid

Selleks, et vahuvein saaks kanda nimetust Champagne, tuleb veinimajal ja šampanjal vastata mitmetele tingimustele.

  • Šampanja peab olema toodetud Kirde-Prantsusmaal, Champagne maakonnas
  • Šampanja võib olla valmistatud ainult nendest viinamarjadest: Chardonnay, Pinot Noir, Pinot Meunier
  • Viinamarjataimed peavad olema lühikeseks lõigatud
  • Rangelt reguleeritud saagikus
  • 160 kg viinamarjadest võib toota kuni 102 liitrit viinamarjamahla
  • Fikseeritud minimaalne alkoholiprotsent
  • Konkreetsed tingimused šampanja tootmiseks ja hoiustamiseks
  • Šampanja peab olema valmistatud naturaalsel meetodil:  ‘Méthode Champenoise’
  • Vähemalt 15 kuud peab šampanja olema ladustatud, enne välja müümist.

Mis viinamarjast valmistatakse Šampanjat?

Peamised viinamarjad, millest šampanjat tehakse on Pinot Noir, Pinot Meunier, Chardonnay. Väikestes kogustes kasvatatakse Champagne piirkonnas ka Pinot Blanc’i, Pinot Gris’i, Arbane ja Petit Meslier’i viinamarju.

Šampanja sordid

Prestige cuvée

Cuvée de prestige‘iks nimetatakse Champagne piirkonna vahuveine, mis on veinimajade esindusvahuveinideks.

Hinnatud Taittingeri šampanjamaja pärl: Comtes the Champagne

Šampanja, mis on valmistatud punasest viinamarjast.

Blanc de noirs

Prantsuskeelne termin, mis otsetõlkes tähendab “mustad viinamarjad valgeks veiniks”.  Tegu on tõesti vahuveiniga, mis on valmistatud punastest viinamarjadest aga näeb lõpptulemusel välja valge. Selline tulemus saavutatakse, kui mahla tegemise protsessis eemaldatakse viinamarjadelt kestad, mis sisaldavad rohkelt tumedat pigmenti. Sellisel juhul ei satu värv ja viljaliha kokku ning vein tuleb hele. Blanc de noirs vahuveinide värvi kirjeldatakse tavaliselt kas valge-kollakas või valge-hallikas. Blanc de noir šampanja tegemisel kasutatakse traditsiooni kohaselt Pinot Noiri või Pinot Meunier’i viinamarju ja lubatud on ka nende kahe sordi segu.

Blanc de blancs

Prantsuskeelne termin, mis otsetõlkes tähendab valget veini, mis on tehtud valgetest viinamarjadest. Blanc de Blancs on peamiselt valmistatud Chardonnay viinamarjast ning harvaesinevatel juhtudel ka Pinot blanc marjadest.  

Chardonnay on levinud viinamari šampanja valmistamisel

Populaarne Rosé vein

Rosé

Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, oli roosa šampanja 50ndatel aastatel pigem odav variant šampanjast. Olles magusam kui klassikaline šampanja, armastasid seda ameerliklased, kelle arvates kõik muu jäi liiga kuivaks.

90-ndatel aastatel hakati tootma ka kuiva rose šampanjat. Sellisel juhul jäeti valmistamisprotsessis heleda vahuveini sisse mõneks ajaks tumedad marjakestad värvi andma (saignée meetod). Teise variandina praktiseeritakse ka punase veini segamist valge vahuveiniga. Rosé šampanja on üks vähestest veinidest, mille protsessis on lubatud segada väikest kogust punast veini. See annab võimaluse saavutada ühtlast värvi aastast aastasse.

Šampanja magusus

Selleks, et leida sobiva maitsega šampanja, kasutatakse prantsuse keelseid tähistusi, markeerimaks magususe astet. Kõige magusamad vahuveinid tähistatakse “Doux” kirjaga ning kõige väiksema suhkru kogusega “Brut Nature”. Igal šampanjamajal on omad traditsioonid šampanja magustamiseks.

Doux

Rohkem kui 50g suhkrut liitri kohta

Demi-sec

32-50g  suhkrut liitri kohta

Extra Dry

12-17 suhkrut liitri kohta

Brut

Vähem kui 12g suhkrut liitri kohta

Extra Brut

0-6gsuhkrut liitri kohta

Brut Nature/ Zero Dosage

0g suhkrut liitri kohta

Leia šampanjasid Avallone e-poest: